Maria travels: Lost in the city of angels

Helloo! Oleks aeg blogimisega alustada, olen juba mitmeid pahaseid kirju saanud, et miks ei kirjuta. Hoiatan kohe alguses ette ära, et pilte hakkab kõvasti rohkem tulema kui juttu, sest ma endiselt ei armasta väga blogimist. Nett on meil kodus ka üsna kehva, aga ma annan endast parima, et te mu tegemistest lugeda saaks ja mind ära ei unusta siis J

Lennureis Eestist USAsse oli kohutavalt pikk, lendamisest pikaks ajaks kopp ees, loodetavasti oleme selle sügiseks unustanud, muidu ujume tagasi. Esimene passimine oli Stockholmis Arlanda lennujaamas, ootasime lendu Newark’i 12 tundi. Newarkis olime 5 tundi, aga see läks juba tunduvalt kiiremini, kuna igasuguste kontrollide peale läks juba päris palju aega. Teadsin, et kontroll on range, kuid midagi sellist poleks osanud küll oodata. Juba Stockis küsitleti ja uuritipuuriti asju. Lennukis pidime täitma mingit Ameerikasse sisenemise ankeeti, et mis meil kaasas on jne jne. Newarkis käisime sajast väravast läbi, jälle küsitleti ja uuriti asju. Unustasin banaani ja õunad käsipagasisse, need võeti ära, sest värskeid asju ei tohi riiki sisse tuua. Ühes punktis kontroll pahandas minuga, et mul passis ja viisas nii erinevad pildid on (ühel juuksed lahti, teisel kinni?!) ja olin ka prillidega, aga piltidel prille pole, jälle pahandus. Noo sorri tõesti. Igatahes lõpuks kui Los Angelesi LAXi jõudsime, tuli Marii keegi sõps meile mega huge autoga vastu ja tõi meid Santa Monicasse hostelisse Ocean park Inn. Võtsime 5 peale ühe toa, et raha kokku hoida. Saime ilusti hakkama, käisime õhtul veel süüa otsimas ja siis magama ära, kuna järgmine päev(neljap) pidime korteriotsinguga alustama. Siin igal pool teed lainetavad, ainult mäest üles-alla kõndimine, see nii lahe. Kann saab kah trenni veits :D Trennist rääkides, meil on siin Santa Monicas nt Muscle beach, ümberringi kõik teevad lihtsalt trenni, koguaeeeg. Pole veel kohalikke siin burksidega vm näinud, kõik on nii ilusad fitid inimesed. Selle tõestuseks ka väike video ;) https://www.youtube.com/watch?v=rU2DZtEtXc4&feature=youtu.be Motivation missugune, hakkame Triinuga ka kindlasti end õhtuti rannas liigutamas käima. Laupäeva hommikuti on siin nt free yoga classes, alguses rannas vist jooks vm ja siis ühine trenn, järgmine laupäev proovime sinna kindlasti jõuda. Santa Monica üldse tundub üsna fäänsipänts linnake, ilusad inimesed, majad, AUTOD(õõõõhhh, mis autod!!!) jne jne. Igatahes, neljapäeval otsisime siis korterit. Alguses käisime mööda linna otsimas mingit mobile shop’i, kus kohalikud kõnekaardid teha omale ja siis eksisime nii ära, et kõndisime küll terve linna läbi (see on tegelt ikka päris suur). Lõpuks siis leidsime mingi koha ja saime kaardid tehtud (ma ei tea, miks keegi mulle küll siia hellama peaks, aga 14242999939 on mu nr, hihiJ) Seejärel pidime ühe korteri owneriga kohtuma. Mariil oli alguses üks korter juba Eestis välja vaadatud, aga kui vaatama tulime, tuli välja, et see on hoopis teistsugune, kui piltidel. Pildid tehtud kuskil naabri renoveeritud korteris vm, see hoopis vanem ja rääbakam, aga mitte kole. Peale korteri nägemist hargnesime ja otsisime kõikvõimalikud kohad läbi, et leida veel mingi variant, aga ükskõik kust kellelt ei küsinud, kõik ütlesid, et lootusetu midagi leida. Santa Monica suht kallis linnake ka ja kui lõpuks siiski selle sama varasema korteri kasuks otsustasime (polnudki muud varianti), tuli nutt kurku kui üürimaksmiseks läks. Korteri kuuüür on meil siis 2200$ + 500$ deposiit. Peame eriti head töökohad omale leidma, nädalavahetusel tutvusime ümbrusega ja homsest alustame siis tööotsimisega. Paneme kõik mängu ja käime kõikvõimalikud kohad jälle läbi. Tööga on ka nii tegelikult, et USAsse saabudes pidime viisasponsorile tegema check in’i, et kus elame ja siis selles 10 päeva pärast võime alles SSN numbrit taotlema minna, mis on siis nagu tööluba vm. Eks näis, kes meid ilma selleta homme jutule üldse tahab võtta. Ja kui töö leiame, peab boss täitma meile mõned paberid, mille peab siis viisasponsor ka kinnitama, enne kui võime tööle asuda. Loodan, et see protsess läheb kiiresti, sest tahaks juba vägaväga tööle hakata. Siin on ju palju ägedaid poode, kus tahaks veits kulutada J Aa, korteris omaniku teada elame me 3kesi, tegelikult hetkel on meid 5 ja juuni lõpus liitub veel üks neiu. Nüüd nende paari päevaga, mis me siin korteris pesitsenud oleme, on see meile täiega meeldima hakanud. Meil on siis 2 suht suurt tuba, millest üks magamistuba ja teine elutuba koos avatud köögiga. Meil on veel rõdu ja bassein J (seal vist on isegi mullivann, pole lähemalt uurinud). Bassu ääres pole veel siiani olnud, oleme rohkem väljas ringi liikunud. Siis on meil veel üks eriti kena naaber, kes on mega sõbralik, koeraomanik ja veiniarmastaja (ja hothot). Siin on üldse kõik inimesed niiii sõbralikud, et rõõmus on olla kohe. Ja jälle kuuleme iga päev samu küsimusi, mis Hispaanias, et kas oleme Swedenist või me Triinuga kaksikud. Täna nt. kui valgusfoori juures seisime, küsis üks mees lampi, et kas me twinsid. Oleme siis tõesti nii sarnased või ei tea mis värk. Eile käisime suht spontaanselt ka esimest korda peol, West Hollywoodis. Alguses pidime saama ühes restoranis kellegagi kokku, aga tal läks nii kaua aega, et leidsime uue promoteri, kellega läksime siis klubisse 1 OAK. Marii sõber jälle sebis meile autojuhi, kes viis meid Hollywoodi ja tõi pärast ka koju. Big City life käis koguaeg peas kui ringi sõitsime. Siit Lasse ja tagasi, see feeling on ikka suht priceless, siin öösel autoga ringi sõita mööda maanteid. Igatahes rohkem mul hetkel ei meenu, mida kirjutada tahaks, hakkan nüüd pilte lisama, niipalju kui nett lubab. Olge siis toredad ja ma tean, et Eestis ka palju ägedaid üritusi see suvi, millest ma ilma jään, aga igalepoole kahjuks ei jõuagi. Ajavahe tõttu kahjuks paljudega suhelda ka ei jõua, aga vahepeal midagi ikka. Üritan siis rohkem enda tegemistest siia blogisse kirjutada ja te kirjutage mulle, mis te teete J kallidpaid!