Maria travels: Cheers to all the first times

Poleks osanud arvata, et sellise postituse kunagi kirjutan, aga here we go... Nimelt rääkis mu kallis õekene mulle kunagi sellisest lollusest nagu app nimega Tinder. Mingisugune kosjasobitaja, mille saad endale telefoni tõmmata ja siis hakata inimesi piltide ja nö ühiste huvide alusel laikima või mittelaikima. Eesti on ilmselgelt selle jaoks liiga väike, aga siin on see ausaltöeldes ennast väga hästi ära teeninud. Ühel õhtul kui Triinu tööl oli ja mul liiga palju vaba aega, otsustasin igavusest ühe kutiga kokku saada. See õhtu kukkus välja väga hästi, kuna käisime paaris uues kohas kuhu ma polnudki veel sattunud. Esimene koht oli rannas asuv Shangri-LA Hotelli rooftop baar ja peale seda otsustasime tasakaaluks enam mitte nii fäänsid olla ja minna Gaz Lite'i, mis on karaokebaar. Õhtu lõpuks jalutasime promenaadil, kuni Triinu töö lõpetas. Sain uusi huvitavaid teadmisi söögitegemise, näiteks steak'i küpsetamise kohta ja oli üldse tore õhtu.

Sellest järgmine Tinderi kogemus oli veelgi parem. Suve alguses saime seal siis nö. tuttavaks ühe kutiga, kes on pärit Saksamaalt, aga elab ja õpib nüüd siin LA's. Kuna vahepeal oli meil teadagi palju probleeme elukohaga, siis sai sellest ka paljudega räägitud ja ka abi/nõu küsitud. Tema oli valmis meid kõiki 6t tüdrukut oma diivanile mahutama, kui me peakski katuseta jääma. Üldsegi tundus ta super sõbralik ja abivalmis, kuigi polnud me näinud temast ühtegi pilti ega teadnud midagi, kuid sellegipoolest tahtsin temaga huvipärast väga kokku saada. Siin on see uute inimestega kohtumine lihtsaimast lihtsam ikka. Suve keskel läks ta natukeseks ajaks tagasi Saksamaale, kuid LAsse tagasi tulles võttis uuesti ühendust. Ja jällegi parim ajastus, kuna olime jälle kodutud. See nägi siis välja niimoodi, et pidime neljapäeval minema Triinuga tööle Pieri iganädalasele kontserdile mingi klubi uue peo flaiereid jagama. Peale seda pidime siis õhtul oma asjad võtma ja ennast Venicele Chrisi ja Fredriku juurde toimetama (polnud neid varem kohanud..) Läksime pärast veel neljakesi välja ka, et veits tutvust teha, et kes kellega nüüd siis koos elama hakkab. Chris on siis sakslane ja Fredrik norrakas, mõlemad väga toredad euroopa kutid, kes õpivad LAs. Nad elavad väikses rannamajas, mis on põhimõtteliselt nagu ühe suure toaga, millel avatud köök ja katusealune magamiskorrus. Hommikul ärkasime selle peale, kui toa olid vallutanud veel lisaks 3 kutti, nad siis ka norrakad. Triinu pidi tööle minema (üks norra kuttidest viskas ta oma katuseta Mustangiga tööle ära..) ja ma jäin üksinda mõtlema, mida oma päevaga pihta hakata, pidin töötama alles õhtul. Otsustasin viisakusest neilt jalust ära minna, Chris siis pakkus, et võib mind linna ära viia, kuna läheb ise nagunii postkontorisse (nende kodu meie promenaadist 45 min jalutuskäigu kaugusel) Spontaanselt sõitsime LAsse, teepeal võtsime värskenduseks smuutid, mis on parimad, mida ma kunagi saanud olen. Jõudsime siis välja kohta nimega The Getty Center, mis on park/galerii/muuseum/keskus mägede otsas, kust on parim vaade üle LA. Peale seda käisime ühes pargis, mis oli super ilus ja puhas ja vaikne ning pühendatud mediteerimisele. Seal olid esindatud ka mitmed usud ning oli üldse huvitav. Peale seda parki otsustasime kuskilt süüa crabida, kuna pidin varsti tööle minema. Sõitsime Malibusse, võtsime parimat Thai foodi ja istusime ookeani äärde kividele surfareid ja laineid vaatama. Kokkuvõttes sai sellest üks perfect hangover day, parim mida oleks võinud tahta. Aa Chris muidu üritas mu blogi google translate'iga lugeda, haha - sorry, ma endiselt ei viitsi ennast kokku võtta, et inglise keeles postitada (ilmselgelt ei suuda eestikeelsetki pidada..) Aga sellele ma olen uskumatult tänulik, et temaga tuttavaks sain. Ta on tõesti üks äärmiselt huvitav ja inspireeriv inimene, lugusid tema reisidest võiks kuulata lõpmatuseni. Lisaks on ta mulle näidanud palju uusi huvitavaid kohti, kuhu ma suve jooksul veel sattunud pole. Näiteks sõitsime ühel õhtul Mulholland drive'l, kes viitsib see guugeldab. Sealt on näha jällegi kõikjale - Hollywood, LA downtown ja muidu ilus vaade. Sealt tagasi Santa Monicasse tulles sõitsime läbi Hollywoodi ja Beverly, samuti näitas ta mulle ära kurikuulsa Hollywood Bowli, mis tol õhtul oli ülerahvastatud, kuna oli toimumas Rihanna ja Eminemi ühine kontsert. Siis ühel õhtul käisime LA downtownis Ace Hotel rooftop baaris, kus võtsime paar kokteili ning lihtsalt nautisime live muusikat ja sõnatuks võtvat vaadet. Seal baaris vaadates neid kõrgeid hooneid ja kõike ümbritsevat tundus see kõik lihtsalt uskumatu, see on ju see, mida ma suu ammuli seriaalidest ja filmidest näinud, vaadanud olen (eriti meenus seriaal 'Suits') Raske on händlida neid emotsioone, mis siin tekivad! Ja kõik on alles ees. Lõpetuseks lisan mõned pildid ja unistan omaette edasi. Live the life you love and love the life you live!

Triinu esimene sõit rollercoasteriga!

fatfatfat from Barney's Beanery, üks päris äge spordibaar, kus ma töötasin paar nädalat hostessina

hahaha - have to get it!

ja saabki meie aeg ümber selles aroomses poes

ikka rotin Triinult pilte, ise ei viitsi ju tuunida.. eniveis üks väike osa meie iga vahetuse lõpu ülesannetest - poe korrastamine ja kõige voltimine, silumine

nii rebelid euroopa pliksid, paberkotist jooki välja kallamas

ei saa üle ega ümber, on lihtsalt parim asi!!

hahaha, wc for shorties

kohustuslik shoping Victoria Secretsis

cheers to the USA calories

no words needed

Bungalow - the club of the longest lines

just can't get enough of this sunlight and those palm trees

meie viimane kodu Santa Monicas - on 4th and Montana!! luxx

how cute can one be!

Eurooplaste chill beach house Venicel

little cute alarm clock in the mornings

Triinu toob kiisu Eestisse

hahaha, parim pilt meie kaunitarist Fichist!

cutiepies! See pilt tehtud vahetult enne seda, kui Prince jooksu pani. Kutid olid kodust ära läinud ja meil muidugi uksed pärani lahti, sest toas oli kuum ja värav on seal ka koguaeg lahti. Ühel hetkel vaatasime, et Prince'i pole. Nojah normaalne, ma jooksin siis teda tänavatele otsima, küsisin inimestelt ja ei midagi, kuni kaks väikest hispaania pliksi ütlesid, et nende ema just püüdis kinni ühe. Polnud midagi kaotada, läksin siis nendega kaasa ja leidsin nende aiast Prince'i. Huhhh, läks hästi, see koer pole isegi kuttide oma, vaid nad vist hoiavad sugulase koera vm. Süda jättis mõned löögid vahele küll, et kutid lahkelt pakuvad öömaja ja meie kaotame nende koera ära. Prince on tegelikult mitu korda ära jooksnud, aga hirmus oli ikka. Lõpp hea kõik hea